Tartus elavatest uussisserändajatest on ligikaudu 1/3 pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest ja 2/3 moodustavad kolmandate riikide kodanikud.  Sisseränne Tartusse on traditsiooniliselt seotud ülikooliga, siiski tullakse ka tööle, pere taasühendamise raames jm. Peamiselt tulevad Tartusse kõrgharidust juba omavad uussisserändajad. Ingliskeelseid tuleb Tartu kõrgkoolidesse õppima rohkem kui venekeelseid, aga mõlemas grupis tullakse ennekõike õppima. Uussisserändajad ei ole ajutine sihtrühm ja paljud soovivad Eestisse jääda pikemaks perioodiks.

Peamised väljakutsed

Arstiabi

Kõige tavalisemaks mureks on arsti leidmine ja/või juurdepääsetavus arstiabile. Välismaalased ei tea, kuhu perearsti leidmiseks pöörduda ja sageli ei teata isegi, kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. Puudu on lihtsasti esitatud info või teadmine, kust seda saada. On uussisserändajaid,
kelle ootused ei kattu Eesti tervishoiusüsteemi praktikaga, korduvalt nimetatakse tervishoiu kontekstis keeleprobleeme – eeldatakse, et arstid võiksid osata ka inglise keeles nõustada. Mitmed uussisserändajad toovad välja, et ka erakindlustus näib Eesti tervishoiusüsteemis olevat lisatakistus.

Eesti keel

Paljud uusisserändajad arvavad, et oluliselt rohkem infot võiks olla juurdepääsetav ka inglise keeles. Mõnikord arvatakse, et inglise keele mitterääkimise taga on negatiivne hoiak võõraste suhtes. Soovitakse ka rohkem võimalusi eesti keelt õppida, mh tasuta keeleõppeks, aga neid võimalusi ei osata leida. Keeleprobleemid väljenduvad nii ametkondade ja asutustega suhtlemises, igapäevaelus hakkamasaamises (bussides, lasteaedades), võrgustiku leidmises kui ka seoses erinevate kirjalike lepingute sõlmimisega.

Õigusabi ja juriidilised küsimused

Peamised probleemid on seotud asjaoluga, et Eestisse ja Tartu saabuv uussisserändaja ei ole kindel selles, millised on ta õigused ja ta muretseb, et tema teadmatust kasutatakse ära. Samal ajal ei leia ta kohta, kus oma küsimustele kvalifitseeritud spetsialisti käest vastuseid saada. Lisaks on paljudel uussisserändajatel probleem, et nad peavad kas kirjutama alla lepingule, mida nad ei mõista, sest see on kas eesti keeles – või, kui selleks on aega, laskma lepinguid tõlkida, mis on aga kallis ja sellise kuluga ei ole arvestatud.

Eelhoiakud

Kuigi üldiselt saadakse aru, et sallimatusega kokkupuutumisel võib olla tegu konkreetsete inimeste ebameeldiva käitumisega, mida ei saa üldistada tervele linnale, on taustal siiski ootus, et KOV/riigi tasandil väljendatakse, et sellised hoiakud ei ole norm(aalsed). Sallimatus ja/või usaldamatus võib olla lihtsalt ebameeldiv, ent võib olla ka takistuseks igapäevaelu sisseseadmisel: paljud uussisserändajad (iseäranis mitte-EL riikidest) tunnevad ja omavad reaalset kogemust, et majutuse leidmine on raskendatud, sest kinnisvaramaaklerid või -omanikud ei ole valmis välismaalast kliendiks/üürnikuks võtma. Eelhoiakuid mainitakse nii päritolu/nahavärvi/religiooni osas, aga ka lihtsalt välimuse ja seksuaalse sättumuse osas – nt võib välimuse osas ksenofoobseid kommentaare saada mitte ainult mustanahaline elanik, vaid ka tõmmum inimene, kes on pärit Lõuna-Euroopast või Portugalist/Hispaaniast.

Vaba aeg ja võrgustiku leidmine

Osaliselt on võrgustiku leidmise keeruks seotud kultuuriliste eripäradega: eestlasi peetakse kinnisteks ja ei osata leida viise seltskonda “sisenemiseks”. Soovitakse nõu, millised on need kohad/platvormid, kus saaks eestlastega tuttavaks ja nõu selle kohta, millised on kultuurinormid, et eestlastega sõbraks saada. Lisaks võivad võrgustiku leidmise raskused olla seotud sellega, et uussisserändajad ei suuda tuvastada vaba aja veetmiseks kohti, organisatsioone ja tegevusi, kus oleks ka eestlasi –et ühendavaks muutuksid sarnased huvid. Infot soovitakse saada nii lihtsalt vaba aja veetmise kohta, kui ka vabatahtliku töö kohta.

Avalik linnaruum ja transport

Probleeme avaliku linnaruumi ja transpordiga on esinenud 17% Tartus elavatel uussisserändajatel. Näiteks tuuakse välja kohalike inimeste, sh autojuhtide (negatiivse) suhtumise jalgratturitesse; info puudumise prügi sorteerimise või ohtlike jäätmete äraandmise kohta; puudu tuntakse ka ingliskeelsest infost linna ühistranspordis ja ingliskeelsetest teeviitadest linnas liikumisel.

Kokku võetud Balti Uuringute Instituudi poliitikakujundamise ettepanekute põhjal “Uussisserändajate kohanemine Tartus: millega Tartu uussisserändajaid paelub ja millega eemale peletab?”
Balti Uuringute Instituut, 2018