Pika tegutsemisloo jooksul oleme läbinud erinevaid etappe, teinud palju muudatusi. Erinevates etappides oleme püüdnud paremini aru saada sellest, millised on meie töö tulemused.

Esimesed aastad läksid nii intensiivselt, et ei saanud arugi: korraldasime viie aasta jooksul üle 700 sündmuse, lisaks veel infopäevi ja koolitusi. Kuna projektipõhise tööga käib käsikäes ka regulaarne aruandlus, on meil enamasti suhteliselt hea ülevaade olnud,kui palju sündmusi on toimunud ja kui palju inimesi on osalenud meie sündmustel, aga et paremini järjel püsida, tegime 2018. aastal tegime koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga kvantitatiivse mõjuhindamise tabeli ühele suuremale projektile. Loomulikult on osalejaid ikka jaganud enda mõtteid ja emotsioone – tänanud või hoopis öelnud, mis ei toimi. Lõpuringid ja tagasisidelehed. Meile tundus, et me teame, miks ja kellelel me midagi pakume.

Ja siis kui me olime viis aastat muudkui teinud ja teinud, tekkis meil vajadus teha üks korralik reality check ehk siis kontrollida, kas ja millist kasu meie tegevustes osalenud inimesed tegelikult ikkagi saavad. Meil tekkis tunne, et senine arvudes osalejate arvu hindamine ja fragmenteeritud tagasiside ei anna meile kuigi terviklikku pilti sellest, mis see on, mida erinevastes tegevustes osalejad otsivad ning kas ja kuidas meie tegevus neile abiks on. Kas see, et inimesed saavad meie sündmusel kokku, aitab neil üksteisest paremini aru saada? Kas meie soov toetada sotsiaalse ettevõtluse uussisserändajate sisenemist tööturule, loob inimeste jaoks mingi muutuse? Kas õpetaja tunneb, et saab paremini aru rändetaustaga lapse ees olevatest takistusest ja väljakutsetest? Tundsime, et vajame paremat sissevaadet sellesse, milline on meie klient või osaleja ja kuidas jooksvalt aru saada enda mõjust, st milline viis aitaks meil enda mõju mõõta ja kuidas integreerida see viis integreerida oranisatsiooni erinevatesse projektidesse.

Sellest algas meie mõju uurimise protsess, milles on eri aegadel osalenud palju erinevaid inimesi. Esiteks – kõik need inimesed, kellele meie teenused on suunatud – rändetaustaga inimesed ja erinevates Eesti kohtades elavad kohalikud inimesed, kellest mõned ei olnud kunagi uussisserändajatega suhelnud, haridus- ja sotsiaaltöötajad jt.

Teiseks, on meil olnud suurepärased eksperdid, kelle abil oleme proovinud luua raamistikku, mis pakuks konteksti ja aitaks prioriteete seada, vabatahtlikud, kes on aidanud mõju hindamiseks vajalikke küsimusi testida ja paljud teised. Eriti suur tänu Elis Kaljuveele RAKist, Sigrid Solnikule, ning Marko Uibule.

Väga suur osa on meie mõju hindamise aredamisel on olnud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalil, sest just KÜSKi abil oli võimalik seda protsessi rahastada, nii arenguhüppe ettevalmistust kui ka arenguhüpet ennast.

Aitäh teile kõigile!