Araabia maade kultuurid on üldiselt kollektivistlikud, kuigi loomulikult on riigiti üsna suur varieeruvus - nt kui Hofstede järgi Egiptuse individualistlikkuse indeks on 25 (st kultuur on väheindividualistlik), siis Jordaanias on see indeks 30, Liibanonis 40 ja Marokos 46 (võrdluseks: Eesti on sellel skaalal 60).

Vahel nimetatakse seda araabia maade kultuuri ka duaalseks kultuuriks - inimesed peavad väärtuseks iseseisvaks olemist ja enda huvide eest seismist, samas on nende jaoks oluline tihedate sidemete säilitamine teiste inimestega. Laiemale skaalale paigutades on see kollektiivsem kui Lõuna-Ameerika kultuur ja individualistlikum kui näiteks Kagu-Aasia kultuurid. Selles võrdluses on näiteks Kagu-Aasia piirkond, kus inimesed tunnevad end rohkem sõltuvana teistest ja rohkem vastutavana teiste ees; Lõuna-Ameerika seevastu on piirkond, kus peetakse olulisemaks enda huvide kaitsmist ja enda vajaduste selget väljendamist.'

Üldiselt on aga araabia maad pigem kollektiivsed ja Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas (MENA) on riike, kus maapiirkondades on üsna tugevalt veel esindatud klannide ja hõimude mõju. Näiteks Iraagis on just klannid või suurpered taganud sotsiaalsed garantiid ajal, kus riik on olnud nõrk. Aga ka teistes MENA riikides on suurpere, mis sisaldab lisaks lähisugulastele ka kaugemaid sugulasi, suuremal või väiksemal määral kogukonna vundament.

Pere on institutsioon, mis sageli pakub rahalist ja psühholoogilist tuge ning on inimeste jaoks usaldusväärsem kui riigiinstitutsioon.  Ent kuna perekond pakub mitmeid hüvesid, siis esitab pere ka oma nõudmisi indiviidile. Perekonna mõju võib olla väga erineva ulatusega. Vahel võib pere mõjutada ka sellisid otsuseid, millist haridust asutakse omandama või millist abikaasat otsitakse. Perekonna nõudmistest kõrvalekaldumist võidakse tõlgendada kui seda, et inimene ei väärtusta perekonda. Seda esineb mõnevõrra rohkem naiste kui meeste puhul.

Eestisse saabuvate araabia maade sisserändajate seas eristub selgelt pagulaste grupp, milles on märgata, et suurperest ilmajäämine on paljudele suureks väljakutseks. Suure perega kaasneb suur võrgustik. See toetab majanduslikult keerulisel hetkel või peegeldab noorele perele nende majandamise või kodu eest hoolitsemise stiili. Suur pere tähendab, et kui perre sünnib laps, on ümberringi palju inimesi, kes seletavad, kuidas last mähkida ja kasvatada, kuidas soovi korral hoiduda uutest rasestumisest jpm. Suurest osast sellest võrgustikus olemasolevast teadmisest jäävad iseäranis just pagulased ilma, kui nad Eestisse jõuavad.