Suhtluses riigivõimu esindajatega, sh ametiasutustega võib Lähis-Idast või Põhja-Aafrikast tulija (sageli mitteteadlikult) lähtuda enda kodumaal kehtivatest mustritest ja suhtlusstiilist.
Suure võimudistantsiga ja jäiga hierarhiaga riigist tulles on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikast pärit uussisserändajad harjunud nägema riiki ähvardava ja sanktsioneerivana – see võib puudutada nii politsei kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike rolli.

Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on korruptsioon levinud ja seetõttu võib sellest piirkonnast pärit inimene olla harjunud pidama ametnikke bürokraatlikeks ja korrumpeerunud võimuesindajateks, kes täidavad oma ülesandeid hästi siis, kui see toob neile isiklikku kasu, kuid endale mittekasulike inimeste suhtes ollakse hoolimatud.

Lähis-Idas mängivad üsna suurt rolli ka tutvused ja sugulussidemed – õiget inimest tundes on võimalik saada endale erinevaid soodustusi, liikuda protsessis kiiremini või väiksema vaevaga jms. Seetõttu võib Lähis-Idast tulija jaoks olla loomulik otsida tutvusi juurdepääsuks ametiasutustele, sest ta usub, et see toob talle kaasa rohkem hüvesid. Samast loogikast lähtudes võib Lähis-Idast pärit inimesel olla raske uskuma jääda, et Eestis ei käi see samamoodi.

Sissejuurdunud korruptsioonieeldus võib väljenduda ka näiteks selles, et sotsiaaltöötaja juurde tulnud Põhja-Aafrikast pärit klient üritab kangekaelselt toetuste osas lisaraha välja kaubelda, kuigi talle on öeldud, et lisatoetust ei maksta. Siinjuures arvamus, et võimalik on alati saada rohkem võib tekkida näiteks teiste inimeste jutu põhjal, kes on sarnases olukorras saanud erandkorras kasutada teatavaid lisavõimalusi. Arusaamatus võib olla tingitud asjaolust, et klient ei oska näha erinevusi erinevate toetuste vahel (näiteks teistsugune toetus teises linnas või teistsuguses leibkonnas, kus on nt väiksemad lapsed), aga ka sellest, et ta on mõne endale usaldusväärsena tunduva inimese käest saanud ebatõest informatsiooni.

Araabia maadest pärit sisserändajad võivad sageli kahelda ametnike pädevuses, sest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas võibki antud sektoris esineda palju ebapädevust ja hoolimatust. Sellises süsteemis võib inimene jääda pikalt käima erinevate ametkondade uste taga ning lõpuks teada saada, et pädeva ametniku abil oleks võinud lahenduse leida juba samal päeval.

Sissejuurdunud umbusk ametnike pädevuse suhtes võib vahel leida väljendust näiteks selles, et Lähis-Idast pärit uussisserändaja vihastab ametniku peale, sest leiab, et viimane „ei oska oma tööd teha“. Sel juhul võib paluda uussisserändajal selgitada, millised on tema arvates antud ametniku (nt Töötukassa juhtumikorraldaja, sotsiaaltöötaja, registriosakoma ametniku jt) tööülesanded ja -kohustused ning koos temaga korrigeerida võimalikke ekslikke arusaamu.

Pagulased on see grupp, kes võivad tänase kogemuse kohaselt Eestisse tulles olla algetapis sageli toetustesaajad, sest neil võivad puududa vajalikud pädevused töökoha leidmiseks ja neil ei olnud võimalik enda tulekuks ette valmistuda.

Mõnikord tekib selles grupis arvamus, et ollakse midagi saamata jäänud. See tuleneb üsna sageli üldisest ettekujutlusest, et „Euroopas on ju teistmoodi“ või teadmisel, et mõnes teises Euroopa Liidu riigis on teatud toetus võimalik. Lisaks on just rahvusvahelise kaitse saanute kogukonnas levinud teadmine, et Euroopa Liit annab Eestile raha rahvusvahelise kaitse saanute heaks, sh on nad kuulnud konkreetseid summasid, mis tekitab tunde, et neil isiklikult peaks olema õigus sellele rahale.

Sellistel juhtudel tasub seletada, et reeglid võivad erineda näiteks nii erinevates Eesti linnades kui ka EL liikmesriikide vahel. Kui jutuks tulevad rahvusvahelise kaitse saanud isikutele suunatud toetuste kasutamine, mille kohta võidakse arvata, et need on “pagulastelt ära võetud ja ebaõiglaselt muudeks asjadeks ära kulutatud”, võib seletada, millised lisakulud kaasnevad kohalikule omavalitsusele rahvusvahelise kaitse saanud isikute saabumisega. Usaldust suurendab ka see, kui näiteks toetuste saajale antakse kohe alguses üldine ülevaade võimalikest toetuste kategooriatest, et tal ei tekiks tunnet, et tema eest osasid võimalusi varjatakse. Kui ei ole võimalust anda ülevaadet, võib viidata KOV-i kodulehele, kus on kirjas reeglid (isegi kui need on eesti keeles) ja soovitada inimesel paluda abi nende tõlkimisel. Tasub seletada, et Eestis saab ametnik lähtuda vaid etteantud reeglitest ja lisaks võimalusel seletada ka, et reeglitest üleastumine võib ka ametnikule kaasa tuua tõsiseid tagajärgi (nt karistuse või usalduse kaotamise, mille tulemusena ta ei leia enam sama head tööd). Seejuures võib tuua näiteid selle kohta, et korruptsioonis on süüdi mõistetud ka kõrgetel ametikohtadel olevaid inimesi, mis aitab sisserändajale kinnitada, et korruptsioon on karistatav.