ELAMISLUBA JA REGISTREERIMINE

EL kodanik peab registreerima end Eestis maksimaalselt 90 päeva möödudes – enda elukoha registreerimine Eesti rahvastikuregistrisse annab talle ka elamisõiguse. EL kodaniku elamisõigust tõendavaks dokumendiks on ID-kaart.
Kolmanda riigi (st mitte EL riigi) kodanik, kellel on plaanis Eestisse elama asuda, peab pöörduma kas Eesti esindusse välismaal või kui ta on juba Eestis, siis peab ta taotlema elamisluba PPA-st. Elamisloa andmisel väljastatakse ka elamisloakaart, mis suuuresti täidab ID-kaardiga sarnaseid funktsioone. Elamisloa saamisel peab ta registreerima enda elukoha rahvastikuregistris.

Kasulik teada: Sisserändajate seas läbiviidud küsitlus näitab, et väiksemaid ja suuremaid probleeme Eestisse saabumise järel registreerimisprotsessiga on kogenud 30% kolmanda riigi kodanikest. Vahel on probleemid seotud sellega, et ametnik ei räägi inglise keelt. Tänase seisuga on sisserändaja võimalik suunata Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustaja juurde, kes on spetsialiseerunud just rändeküsimutele ja nõustavad nii eesti, inglise ja vene keeles või broneerida inglisekeelne aeg (broneerimise alustamisel valida keelemenüüst keel)

ELUKOHA LEIDMINE
Kui elukoha peab alles leidma, võib lisaks suurtele infokanalitele nagu www.kv.ee jt portaalid, uurida ka alternatiivseid võimalusi – sotsiaalmeedia gruppe ja ühiselamute hosteleid. Võimalusi võib pakkuda ka Airbnb, kus on võimalik teha ka firmakonto.
Tartus tasub vaadata nt FB gruppe siin ja siin, lisaks võib uurida nii Tartu Ülikooli kui ka Maaülikooli, aga ka kutsehariduskeskuse hostelite võimalusi, mida vahel pakutakse ka mitte-tudengitele.

PERARST
Mõistlik on leida juba alguses ka perearst – see võib võtta aega (eriti kui on vaja ingliskeelset perearsti) ja perearsti otsimine siis, kui inimene juba haige on, võib osutuda stressirohkeks ülesandeks. Perearsti leidmisest võib inglise keeles lugeda siit

AUTO REGISTREERIMINE
Kui välismaalane võtab Eestisse auto, peab ta selle teatud aja möödudes registreerima viie tööpäeva jooksul.

KOHANEMISPROGRAMM
Kindlasti tasub kohe alguses osaleda ka riiklikus tasuta kohanemisprogrammis, mille käigus on uusisserändajal võimalik saada baasteadmisi erinevate teemade kohta (töö ja ettevõtlus, haridus, teadus, kultuur jpm).

VÕRGUSTIKU LEIDMINE
Kui hädavajalikud esimesed tegevused korda aetud, tasub mõelda ka sotsiaalsete vajaduste peale – kui esimesed asjad tehtud ja tekib rutiin, võib sisserändaja hakata tundma end üksikuna. Kui tal on kaasas tema pereliikmed, kellel ei ole Eestis otseselt tegevust, võivad nad hakata end tundma isoleerituna. International House Tartu pakub erinevaid tegevusi, nt võib esmast võrgustikku otsida kultuurikursuselt.

TAHAD VÄLISMAALAST TÖÖLE VÕTTA JA VAJAD ÜLEVAATLIKKU INFOT?
Kui sul on soov välismaalast tööle võtta, vt ka Work in Estonia skeemi, mis aitab standardjuhtumite osas kiiresti aru saada sellest, kas ja millist luba peab välismaalasele taotlema.